Hakkame lugema

Lapsed õpivad lugema erinevas vanuses, mõni juba 3-4-aastaselt , teine alles 8-9-aastaselt. Mõned hakkavad lugema suurema vaevata, teised peavad lugema õppimiseks kaua tõsist tööd tegema. Just koolieelsel aastal tekib vanematel sageli mure, et laps ei oska veel lugeda. Nende ärevus kandub üle ka lapsele, kes ei taha selle "raske asjaga" tegeleda. Lapse oskustega tutvudes aga selgub, et vähese abiga ja rohke innustamisega juba natuke oskab lugeda küll. Seega kõige tähtsam on positiivne hoiak ja muidugi eeskuju.

Lugemisoskus ei teki üleöö. Laps hakkab lugema, kui tal on selleks valmisolek, see aga kujuneb sammhaaval. Lugemiseks on vajalik tähtede tundmine ja häälikanalüüsi oskus. Sageli on vanemad mures, et tähed on ammu selged, aga sõnu kokku laps ei loe. Järelikult ongi vaja õpetada häälikanalüüsi. Häälikanalüüs on:

häälikute tajumine teiste häälikute reas, silbis, sõnas (koputa/hüppa/plaksuta vms, kui kuuled A häälikut: e, o, a, luu, ai, maa jne)
hääliku asukoha määramine sõnas (sõna alguses, keskel, lõpus: mis häälikuga sõna algab? jne)
häälikute arvu määramine sõnas (häälimise käigus erinevate esemete ladumine vastavalt nimetatud häälikule, näiteks nööbid, käbid, legoklotsid, kivid vms)
häälikute järjekorra määramine (häälimine st sõnas olevate häälikute nimetamine õiges järjekorras)

VAATA ka Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse voldikut häälimise kohta.

Rajaleidja voldikutest "Hakkame lugema ja kirjutama!" ja "Kui lugemine on lapsele raske" leiab samuti häid nõuandeid.

Lugema õppimiseks ja häälikanalüüsi harjutamiseks sobib hästi kõigile tuntud "Karu-Aabits", kus tähe ja pildi kõrval on vanemale ettelugemiseks väike jutt ja soovitused häälikanalüüsi harjutamiseks antud tähega.

Viive Kuusi "Triinu-Triinu Trika-Trei" sobib 5-6-aastaste lastele mänguliseks abivahendiks häälikanalüüsi õpetamisel. Paralleelselt häälikute kuulamisega on võimalik lapsele tutvustada ka vastavaid tähti , asetades neid lauale, tahvlile vm. Tasub tähele panna, et raamatus esitatud tähtede värvid (täishäälikud A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü punased, suluta kaashäälikud L, M, N, R, S, V, H sinised ja sulghäälikud K, P, T rohelised) vastavad koolis kasutatavale süsteemile.

Mänge häälikanalüüsi oskuse arendamiseks

Ühte ja sama häälikut sisaldavate sõnade nimetamine. Nt K(g)- koer, tigu, nukk
Püüa pall. Ütle nt sõna viimane häälik.
Autode laadimine. Sea pildid või sõnad õige auto juurde. R-auto, L-auto
Täidan laeva (hääliku olemasolu, positsioon) Nt o häälik : moosiga, sodiga, …
Poemäng – laual mänguasjad. Kui ütled õigesti 1. hääliku, saad asja omale.
Sõnaketi mäng. Ütle järgmine sõna. kass - siil - lamp
Sama mis eelmine, aga piltidega rida.
Tähestiku lugemine – STOP! – ütle selle häälikuga sõnu (õp loeb mõttes tähestikku)
Häälikute asendamine, riimuvate sõnade leidmine Nt kassi pilt ja tassi pilt, milline häälik on vahetatud?
Millist häälikut mõtlesin? Pildireas kuni 5 pilti, milline häälik kordub kõigis sõnades?
Häälikute kodu. Tõmba niimitu kriipsu kui on sõnas häälikuid. _ _ _ _ muna
Tõmba kriipsud ja märgi kriipsule ainult nt 2. häälik _ a _ _ karu
Kelle kodu? Maja, kus on aknaid nt 3, paneme sinna elama loomad, kelle nimetuses on 3 häälikut. Tuleb kass. Kas laseme sisse? jah k-a-s. Aga kui tuleb k-o-e-r? ei

VAATA LISAKS

Esimesed raamatud lugemiseks

Kui otsite algajale lugejale raamatut iseseisvaks lugemiseks, siis on kõige olulisem sõnade ja lausete pikkus ning keerukus. Kooli minnes peaks laps oskama lugeda 1-2-silbilisi häälikuühendita sõnu. Koolis selgub, et aabitsatekstid muutuvad esimeste lehekülgede järel ruttu pikemaks ja keerukamaks ja laps võib jääda hätta. Raamat võiks olla suurte trükitähtedega (joonistähed), sest ka koolis alustatakse õppimist just nendest. Väiksed trükitähed omandavad lapsed õppimise käigus enamasti raskusteta.