One moment...
LASTEAIAST    LAPSEVANEMALE    DOKUMENDID    Rühmad    Kontakt    Personal    UUDISED    MENÜÜ     Tervist Edendav Lasteaed (TEL)     GALERII    ÕNNE ja TOOMASE UUDISLEHT    e-kokaraamat    Vabad töökohad    Tegevus-ja õppekava    Projektid
Print


tel_logo

Meie lasteaed kuulub alates 2001.aastast Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku ( TEL).

Kungla lasteaia tervist edendav tegevuskava

 

 

Tervise Arengu Instituut tuletab meelde köögiviljade söömise vajalikkust

 

Täna alustab Tervise Arengu Instituut (TAI) kauplustes kampaaniaga „Kogu köögiviljad korvi“, mille eesmärk on kutsuda inimesi toituma tervislikult ja lisama oma toidulauale enam köögivilju.

 

Päevas on soovitatav süüa vähemalt 300 grammi ehk umbes kolm peotäit köögivilju. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul – niisama näksides, toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis on tärkliserikaste toitude grupis, ega ka avokaadot ja oliive, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi. Köögiviljadele lisaks tuleks iga päev süüa kaks peotäit puuvilju.

 

TAI ekspert Tagli Pitsi selgitas, et tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitab tagada ka normaalset kehakaalu.

 

„Erinevalt puuviljadest nõuab köögiviljade söömine üldjuhul rohkem pingutust. Köögiviljad vajavad söömiseks ettevalmistamist – puhastamist ja tükeldamist – ning seeläbi ka menüü planeerimist ja oskusi neist mitmekesiseid roogi valmistada. Üks suurimaid takistusi on inimeste endi mugavus ja viitsimine,“ lausus Pitsi.

 

Köögiviljad sisaldavad lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.

 

Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad viljad erinevates kogustes. „Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad,“ tõi Pitsi mõned näited.

 

Selleks, et valmistada rohkem köögivilju sisaldavaid toite, on esmalt vajalik tooraine koju viia. Seetõttu on seekordse teavituse peamisteks partneriteks kaupluseketid Selver, Prisma, Rimi, Coop, Comarket, Maxima. Liitunud on ka Stockmann.

 

2015. aastal läbi viidud rahvastiku toitumisuuringu põhjal oli täiskasvanutest kõige vähem ülekaalulisi ja rasvunuid kokku 18-24aastaste naiste seas (16%) ning kõige enam 55-59aastaste meeste seas (86%). Sama uuringu järgi tuleb välja, et köögivilju tarbivad mehed olenevalt vanusegrupist keskmiselt 1,4-1,8 ja naised 1,2-1,7 portsjonit päeva kohta, s.o ligi kaks korda soovituslikust vähem (soovituslik on kolm portsjonit ehk 300 grammi). Üheks põhjuseks on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt. Köögiviljade mittesöömist põhjendatakse ka sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.

 

Vaata lisa: www.toitumine.ee  




 

TOITUMISE  4 TERVISEREEGLIT 

tasakaalustatus     mõõdukus     vastavus vajadusele     mitmekesisus

Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs: valgud peaksid andma päevasest koguenergiast 10…15%, rasvad 25…30% ja süsivesikud 55…60% (eelkooliealistel lastel on soovitatav rasvade osatähtsus energiast suurem, kuid ka tarbitud rasvade rasvhappeline koostis plgu tasakaalus – rohkem mono- ja polüküllastumata ning vähem küllastunud ja trans-rasvhappeid sisaldavaid rasvu). Mida laiem on kasutatavate toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii näiteks on piim ja piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne.
 

Mõõdukus tähendab, et tarbitav toiduenergia kogus ei ületaks kulutatavat energiakogust. Eeskätt puudutab see rasva- ja suhkrurikaste toiduainete tarbimist.

Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku energia saamise ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Väike laps vajab vähem toitu kui metsatööline, kuid samas võib teismeealise poisi energiavajadus olla oluliselt suurem tema ema energiavajadusest. Energiat saadakse toidust, seda kasutatakse organismi igapäevaseks elutegevuseks. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse. Energiat läheb vaja põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, lastel lisaks ka kasvamiseks. Energia kulutamine sõltub vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest väiksematest teguritest. Kui organism saab toiduga liigselt energiat, ei kuluta ta seda ära ning talletab rasvadepoodesse. Pikapeale kujuneb ülekaal ja sellega kaasnevad tervisehäired.
 

Mitmekesisus tähendab erinevaid valikuid nii toiduainegrupis kui gruppide vahel. Eri toitude valgud on erineva aminohappelise koostisega. Iga köögivili sisaldab erinevaid ja eri koguses vitamiine ja kiudaineid. Mitmekülgse valiku korral saame piisavalt kõiki vajalikke toitaineid. Samuti võivad raskemetallid ja lisaained (nt säilitus- või värvained), mis ühes või teises toidus on normi piires, pideval ühekülgsel toidu kasutamisel organismis kuhjuda ja põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Mitmekülgse valiku korral sellist ohtu ei ole.


Mida pakkuda lastele vahepalaks?
 

Päevas tuleks süüa 3 korda ning võtta 1–2 vahepala.

Puuviljad ja marjad

Puuviljadest-marjadest on parimad oma koduaias või Eestis kasvanud tooted (õunad, pirnid, ploomid, kirsid, maasikad, vaarikad, karusmarjad, mustikad, jõhvikad, pohlad). Poest ostetud puuvilju ja marju tuleb enne tarvitamist kindlasti pesta ning vahatatud õunad ka koorida. Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe. Iga päev peaks sööma vähemalt 2 portsjonit (umbes 80 g) värskeid puuvilju ja marju.

Köögiviljad

Köögiviljadest tuleks samuti eelistada Eestis kasvanuid. Köögiviljad on rikkad vitamiinide (nt porgandis on vitamiin A eelvitamiini, paprikas vitamiini C) ning mineraalainete (nt rohelised köögiviljad on magneesiumirikkad) poolest. Köögiviljades leidub ka palju kiudaineid ning vett. Iga päev tuleks süüa vähemalt 3 portsjonit köögivilju kas värskelt või aurutatult.

Ooteks anda köögivilju tükeldatult või salatina nii, kuidas lastele rohkem meeldib. Tükeldatud köögiviljade juurde võib teha maitsestamata jogurtist dipikastme.

Leib ja võileivad

Leib kuulub teraviljatoodete gruppi. Toidupüramiidi järgi peab selles grupis olevaid toiduaineid tarbima kõige enam. Rukkileiba peaks sööma 4–5 viilu päevas. Leib on oluline kiudainete, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete allikas. Leiva asemel võivad lapsed ooteks süüa ka näkileibu. Saia kasutada harva ning ka siis eelistada kiudaineterikast või seemnetega saia. Leivast võileibu tehes kasutada määrderasvana väikeses koguses võid. Leiva peale sobib hästi juust või kodujuust ning viiluke kurki või tomatit. Või asemel võib kasutada võideid – porgandivõiet, juustuvõiet jm. Vorsti ja sinki kasutada võileivakattena harva.

Piim, jogurt, kohupiim, kodujuust, juust

Ooteks sobivad piimatooted. Piimatooted on lastele peamiseks kaltsiumi allikaks. Janu kustutamiseks piim küll ei sobi, kuid päevas peaksid lapsed jooma 2 klaasi piima, keefirit või jogurtit. Jogurtitest ja kohupiimast eelistada maitsestamata variante ning neid kodus keedetud moosiga maitsvamaks muuta. Poes müüdavad kohupiimakreemid sisaldavad palju suhkrut. Võileivakatteks sobib hästi kodujuust ja tavaline juust.

Mahl

Mahl ei ole mõeldud janu kustutamiseks, selleks sobib kõige paremini tavaline vesi. Ühe puuviljaportsjoni asemel võib juua päevas klaasi mahla. Mahl olgu kindlasti täismahl, mitte mahlajook. Mahla võib ise veega lahjendada. Mahl sisaldab kasulikke vitamiine.

Pähklid, seemned, rosinad jt kuivatatud puuviljad ja marjad

Kompveki või šokolaadi asemel võib lastele ooteks aeg-ajalt pakkuda pähkleid, seemneid või kuivatatud puuvilju. Kõik need sisaldavad mineraalaineid, pähklid ja seemned lisaks kasulikke rasvhappeid. Seega pruugitagu vähem rasvarikkaid tooteid (vorstid, viinerid, väga rasvased piimatooted, küpsetusmargariinid), nende asemel söödagu hoopis supilusikatäis pähkleid või seemneid.
Tervise Arengu Instituut

Külastage ka  lehte  www.toitumine.ee

© 2009-2017 Lasteaed "Kungla"
Kungla 5a, 44308 Rakvere
Üldtelefon: (+372) 324 1668 või (+372) 5 567 1937
kunglalasteaed@gmail.com
by doIT